#Escola
TCP/IP maka tipu protokolu ida ne'ebé maka útiliza atu troka
dadus entre dispozitivu sira ne'ebé maka ligadu. Ho liafuan badak, TCP/IP bele
hanoin hanesan ponte ida ne'ebé liga dispozitivu rua ka liu iha rede internet
ida atu nune'e prosesu troka dadus bele akontese.
Kamada aplikasaun
Kamada
aplikasaun iha nivel aas liu iha modelu TCP/IP no fornese interfase ida ba
aplikasaun utilizadór sira atu komunika ho rede. Kamada ida-ne'e inklui
protokolu sira hanesan HTTP, HTTPS, FTP, no SMTP ne'ebé permite audiénsia sira
atu asesu ba servisu web sira, haruka no simu e-mail, no transfere arkivu sira.
Kamada aplikasaun nian maka responsavel ba troka dadus padronizadu entre aplikasaun sira utilizadór nian no servisu rede nian
Kamada
transporte nian
Kamada
transporte nian maka responsavel ba hala'o komunikasaun sira hosi rohan ba
rohan no entrega dadus ne'ebé konfiável entre pontu rua iha rede. Protokolu
prinsipál sira iha kamada ida-ne'e maka TCP (Protokolu Kontrolu Transmisaun) no
UDP (Protokolu Datagrama Utilizadór).
TCP garante entrega dadus ne'ebé konfiável liuhosi organiza entrega pakote, jere kontrolu fluxu, no hala'o verifikasaun erru. Entretantu, UDP fornese entrega dadus ne'ebé lalais liu maibé lahó garantia ba konfiabilidade.
Kamada
internet
Kamada internet ka koñesidu mós hanesan kamada rede funsiona ba prosesu enderesu no haruka pakote dadus entre rede oioin.
Protokolu prinsipál iha kamada ida-ne'e maka IP (Protokolu Internet) ne'ebé define enderesu IP sira no haruka pakote dadus sira liuhosi dalan ne'ebé di'ak liu. Protokolu sira seluk hanesan ICMP (Internet Control Message Protocol) uza hodi relata erru sira no fornese informasaun kona-ba estatutu rede nian.
Kamada
fíziku
Kamada
fíziku regula maneira oinsá dadus haruka no simu liuhosi rede fíziku. Kamada
ida-ne'e inklui protokolu sira hanesan Ethernet ba rede lokál sira (LAN) no ARP
(Protokolu Rezolusaun Enderesu nian) hodi rezolve enderesu IP sira ba enderesu
MAC sira.